I ÜLDSÄTTED

Mittetulundusühingu (edaspidi nimetatud “Ühing”) nimi on Eesti Inimesegeneetika Ühing.

Ühingu asukohaks on Tartu, Eesti Vabariik.

Oma tegevuses juhindub Ühing Eesti Vabariigis kehtivast põhiseadusest, alamatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

II ÜHINGU EESMÄRK, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1. Ühing on mittetulunduslik organisatsioon, mis on loodud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Ühingu eesmärgiks on:

alus-ja rakenduslike uurimuste edendamine inimese- ja meditsiinilise geneetika vallas ning kontaktide hõlbustamine sarnaste eesmärkidega inimeste vahel. Professionaalse ja avaliku hariduse ergutamine ja integreerimine ning avalikkuse teavitamine kõigis inimesegeneetikaga seonduvates valdkondades; geneetika alase teadustöö, arendustegevuse ja koolitusliku sisuga ürituste (konverentsid, seminarid, jne.) organiseerimine, koordineerimine ja populariseerimine. Iga-aastase Ühingu teadusliku konverentsi korraldamine; eriala spetsialistide tasemekoolituse, tööalase koolituse, täiendõppe ja vabahariduskoolituse korraldamine Eestis ning välisriikides, kaasates Eestis läbiviidavale täienduskoolitusele välisspetsialiste; Eesti Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja teiste võimuorganite professionaalne nõustamine Ühingu kompetentsi kuuluvates küsimustes; suhete loomine ja suhtlemine teiste kutse- ja ametiliitudega; Ühingu seltsielu arendamine ja korraldamine.

Ühingul on õigus oma põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks: 2.2.1. kasutada Ühingu tulu; omandada enda nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi, olla hagejaks ja/või kostjaks kohtus; ühineda teiste mittetulundusühingutega põhikirjas ettenähtud tingimustel; kirjastada ja välja anda Ühingu tegevuseks vajalikke ja tegevust propageerivaid trükiseid jms; omandada aktsiaid ja teisi väärtpabereid; moodustada Ühingu siseseid sihtotstarbelisi kapitale; asutada juriidilisi isikuid ja moodustada komisjone; omandada, võõrandada ja rentida hooneid, rajatisi, seadmeid, transpordivahendeid, inventari, tooret ja muud vara; pöörduda oma õiguste teostamiseks riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja kohtu poole; saada teavet seaduste, töölepingute täitmise, palga alammäära, tarbijahinnaindeksi ning töötajate majanduslikku ja sotsiaalset olukorda iseloomustavate näitajate kohta ning teistes Ühingu põhikirjalise tegevusega seotud küsimustes.

Ühingul ei ole õigust: jaotada oma vara ega tulu liikmete ega juhtorganite liikmete ja nendega seotud isikute vahel; ennast ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks;

III ÜHINGU LIIKMED, NENDE KOHUSTUSED, ÕIGUSED JA VASTUTUS

3.1.Ühingu liikmeteks võivad olla kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes on nõus kandma Ühingu põhikirjast tulenevaid õigusi ja kohustusi. Ühingu liikmeks astumise avaldus peab olema vormistatud kirjalikult. Ühingu juhatus vaatab avalduse läbi 15 päeva jooksul arvates selle esitamisest. Uute liikmete vastuvõtmise Ühingusse otsustab juhatus lihthäälteenamusega. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise korral teatab juhatus avalduse esitajale 7 päeva jooksul kirjalikult keeldumise põhjuse. Taotlejal on sel juhul õigus nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

3.1.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui: liikmeks astuja on varem samast Ühingust välja arvatud põhjusel, et ta ei täitnud põhikirja või kahjustas olulisel määral Ühingu huve ja/või mainet; liikmeks astumine on vastuolus Mittetulundusühingute seadusega või põhikirjaga.

3.2. Ühingu liikmel on õigus: 3.2.1. valida ja olla valitud Ühingu juht- ja kontrollorganitesse; 3.2.2. osaleda Ühingu tegevuses ning võtta osa kõikidest Ühingu poolt organiseeritud üritustest; 3.2.3. osa võtta Ühingu liikmete üldkoosolekutest ja seal arutatavate küsimuste otsustamisest; 3.2.4. kasutada Ühingu vara vastavalt kehtivale sisekorraeeskirjale; 3.2.5. kasutada Ühingu põhikirjast tulenevaid muid õigusi; 3.2.6. Ühingust välja astuda.

3.3. Ühingu liikme väljaastumine toimub tema kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele.

3.4. Ühingu liige on kohustatud: 3.4.1. tunnistama ja austama Ühingu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning korraldusi; 3.4.2. tasuma igal aastal üldkoosoleku poolt kehtestatud ajaks ja suuruses liikmemaksu. Liikmemaksu suuruse ja määra füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmetele kehtestab üldkoosolek igal aastal; 3.4.3. aitama oma tegevusega kaasa Ühingu arengule; 3.4.4. hoidma ja kasutama heaperemehelikult ja otstarbekalt Ühingule kuuluvat vara; 3.4.5. mitte levitama Ühingu kohta talle teatavaks saanud informatsiooni, mis on juhatuse või üldkoosoleku poolt tunnistatud konfidentsiaalseks; 3.4.6. Ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel tagastama 10 päeva jooksul temale kasutada antud Ühingu vara; 3.4.7. hüvitama Ühingule oma süülise tegevuse tagajärjel põhjustatud kahju vastavalt kehtivale seadusandlusele.

3.5. Ühingu juhatusel või üldkoosolekul on õigus Ühingust välja arvata liikmed, kes korduvalt rikuvad Ühingu põhikirjas fikseeritud kohustusi, kes on hilinenud Ühingu liikmemaksu tasumisega rohkem kui 12 kuud, kes on oma süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustanud kahju Ühingule või selle liikmetele või kelle tegevus ei sobi kokku Ühingu eesmärkidega.

3.6. Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema Ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

3.7. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

IV ÜLDKOOSOLEK

4.1. Ühingu kõrgeimaks võimuorganiks on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest, samuti siis, kui Ühingu huvid seda nõuavad.

4.2. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Ühingu juhatus Ühingu liikmetele kirjalikult ette vähemalt 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb näidata üldkoosoleku toimumise täpne aeg, koht ja päevakord.

4.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.

4.4. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Ühingu kõik liikmed.

4.5 Üldkoosoleku alguses tehtavad täiendavad koosoleku päevakorda puudutavad ettepanekud pannakse hääletusele ning lisatakse päevakorda, juhul kui ettepaneku poolt hääletavad vähemalt pooled kohalviibivad üldkoosoleku liikmed või nende esindajad.

4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, väljaarvatud p.4.6. ja 4.7. nimetatud otsused. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

4.7. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.

4.8. Üldkoosoleku käik, s.h. hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

4.9. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.10. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

4.11. Üldkoosoleku pädevusse kuulub: - põhikirja muutmine; - eesmärgi muutmine; - majandusaasta aruande, tegevusplaani ja eelarve kinnitamine; - juhatuse liikmete arvu kindlaksmääramine; - juhatuse liikmete valimine kuni neljaks aastaks: Ühingu tegevuse järjepidevuse tagamiseks valitakse juhatus järgnevalt: 1999. aastal viis juhatuse liiget, kelle seast valitakse Ühingu president ja asepresident kaheks aastaks ning üks juhatuse liige üheks aastaks, üks juhatuse liige kaheks aastaks ja üks juhatuse liige kolmeks aastaks. Edaspidi igal järgneval aastal valitakse üks uus juhatuse liige kolmeks aastaks, mis tagab ühe juhatuse liikme vahetumise iga aasta tagant. Iga kahe aasta tagant valitakse edaspidi ka uus asepresident, kellest omakorda iga kahe aasta järel saab president. Juhul kui asepresidendiks valitakse isik, kes on juba juhatuse liige, siis valitakse tema asemele juhatusse sama tähtajaga asendusliige. Juhul kui president ei saa oma ülesandeid täita volituste tähtaja lõpuni, saab asepresident presidendiks ja määratakse uus asepresident. Valituks loetakse isik, kes saab teistest rohkem hääli; - revisjonikomisjoni liikmete valimine; - liikmemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtaegade kindlaksmääramine; - ühingu liikmeks astumise ja väljaarvamise otsusest tulenevate kaebuste lahendamine; - ühingu ühinemise, jagunemise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamine; - muude tähtsamate Ühingu tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;

V JUHATUS

5.1. Ühingut juhib ja esindab viieliikmeline juhatus, koosseisus president, asepresident ja kolm juhatuse liiget.

5.2 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord poolaasta jooksul ja soovitavalt vähemalt kaks kuud enne aastakoosolekut. 5.2.1. Juhatuse koosoleku kutsub kokku Ühingu president. 5.2.2. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtta, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Koosoleku otsused protokollitakse ja allkirjastatakse koosoleku juhataja ja protokollija poolt.

5.3. Juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, arutab need läbi ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Juhatuse liikmed kirjutavad alla üldkoosolekule kinnitamiseks esitatavale majandustegevuse aastaaruandele.

5.4. Juhatus sõlmib lepinguid ning sooritab Ühingu nimel teisi eesmärgist tulenevaid tehinguid.

5.5. Juhatus koostab koosseisuliste töötajate nimekirja ja kinnitab palga maksmise põhitingimused.

5.6. Juhatus sõlmib töölepingu Ühingu sekretäriga ja määrab tema vastutusala.

5.7. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes iseseisvalt.

5.8 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Ühinguga. Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

VI ÜHINGU vara

6.1. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.

6.2. Ühingu liikmel ei ole õigust Ühingu varale, Ühingul ei ole õigust Ühingu liikme varale.

6.3. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust Ühingu varaliste kohustuste eest.

6.4. Ühingu vara moodustub: 6.4.1. Ühingu liikmete liikmemaksudest; 6.4.2. Eesti ja välisriikide avalik- ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute eraldistest ja annetustest; 6.4.3. Ühingu tegevusest laekunud vahenditest; 6.4.4. muudest seadusega lubatud laekumistest; 6.4.5. eraldised ja annetused võivad olla sihtotstarbelised ja neid kasutatakse sellisel juhul vastavalt annetaja soovile.

6.5. Ühingu kulude kokkuhoiu tulemusel kasutamata jäänud raha akumuleeritakse Ühingu kassasse.

6.6. Ühing võib oma ajutiselt vabu vahendeid paigutada aktiivsesse majandustegevusse laenude, hoiustena ja väärtpaberitena.

6.7. Ühingule annetatud vara võtab vastu juhatus seaduses sätestatud korras.

6.8. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

6.9. Ühingu raamatupidamist korraldab juhatus seaduses ettenähtud korras.

6.10. Ühingu lõpetamise korral jaotatakse Ühingu vara üldkoosoleku otsusega õigustatud isikute vahel.

VII ARUANDLUS JA TEGEVUSE KONTROLLIMINE

7.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

7.2. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast.

7.3. Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta.

7.4. Ühingu tegevust kontrollib kolmeks aastaks valitud kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kes valib oma liikmete seast esimehe. Revisjon viiakse läbi vähemalt kord aastas, pärast majandusaasta aruande koostamist. Aruanne esitatakse juhatusele, kes esitab selle üldkoosolekule.

VIII LÕPPSÄTTED

8.1. Ühingu ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek.

Ühingu ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale ühingule.

Jaotumisel annab jagunev Ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Jaotumisel loetakse jagunev Ühing lõpetatuks.

Ühingu tegevus lõpetatakse: üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest; pankrotimenetluse alustamisel Ühingu vastu; liikmete arvu vähenemisel alla kahe; kohtuotsusega; üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid.

8.5 Ühingu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed. Kui see ei osutu võimalikuks, valitakse üldkoosoleku poolt likvideerimiskomisjon, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad Ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigust Ühingu varale. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Ühingu likvideerimiseks. Lõpetamisel allesjäänud vara antakse üle samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele või kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides.

Käesolev Põhikiri on kinnitatud asutamislepingu muutmise lepingu lisana 02. veebruaril 2000.a.

Riia 23, Tartu 51010  |  Tel: +372 7 375029  |   Fax: +372 7 420286  |   E-mail: estshg[at]ebc.ee